Ma tahaks siia midagi täiega kirjutada, aga ma ei tee seda. Ma ei jõuaks pärast seda sõimu ja mõla ära taluda. suht kummaline seis on ühesõnaga.

jaanipäev ja edasi ?

Väga ränk on vahepeal olnud. Üks tripp teise otsa ja olin rahul sellega, kuniks nüüd enam ei ole. Ma ei viitsi enam, ma ei leia endast seda õiget motivatsioon, et rahul olla. Täielik meeltesegadus, mõtted jooksevad kiiremini peas ringi kui Usain Bolt ja ei oska midagi otsustada, koguaeg toodab, aga seda õiget otsust ei tule.
Jaanipäevast nii palju, et see möödus Otepääl ja kõikke muud kui rahulikut, kuid samas oli kõik hea. Ei ole selline mida kahetseks, aga aus olles, ega ei igatse ka. Vahepeal on ju nii, et kui sa oled eelmine õhtu mingisugust koosviibimist teistega teinud ja siis järgmine päev mõtled : "ohhh tahaks veel, seda võiks korrata, " vms , aga sellega nii ei ole, ma ise ka ei tea miks, kõik oli samas nii paigas, aga no mis imestada, that's me.

Viimasel ajal ei ole uudistest ma peaagu muud lugenud, kui seda, et keegi jälle on liiklusõnnetuses elu kaotanud. Ma ei saa aru lihtsalt. Esiteks ei ole vaja ju purjus peaga rooli minna ja ei tohigi, see tuleks inimgeenidele juurde kunstlikult lisada, see on lihtalt nii elementaarne. Teiseks ma ei saa aru, mis kuradi pärast on vaja autoga kiirustada ja sellest viimast võtta. Ma saan aru, olen isegi tundnud seda, et nii lahe, nii lahe, sõidsime 160-ga, aga cmn, see on viga, see on suur viga. Mille kuradi jaoks on Eesti Riik need kiiruspiirangud pannud, ilupärast või ?!
Mõtlete kõik oskan piisavalt autot juhtida ja ei juhtu minuga midagi, aga kurat mis saab siis kui juhtub ikkagi midagi, auto kaotab juhitavuse ja edasi võib olla juba katastroofsed tagajärjed. Õelge palun rallimehed ja roolijoodikud, mis kuradi õigus on teil panna igakord teiste liiklejate elud ohtu, kui te rooli lähete. Miks kurat peavad teised perekonnad teie pärast kannatama ?!!
Palun mõelge sellele, 10 minutit varem koju jõudmine ei vääri seda, et kellegi kodutee võib pooleli jääda, IGAVESEKS.

Aga hoidke mulle põialt, sain võibolla ühe toreda ja huvitava tööotsa. Eile käisin Tallinnas tööintervjuul, kui hästi läheb siis võin sinna isegi saada, aga ei taha ka ära sõnuda ja pilvedesse tõusta, pärast on kukkumine valusam.

warten auf dich

Leidsin ühe laulu, kuulasin seda, sõnadest muffigi aru ei saanud. Kuulasin ja kuulasin ja siis lõpuks mõtlesin, et huvitav millest see laul räägib. Lasin siis Laural ära tõlkida ja kokkuvõtteks oli suht emo ja kass, aga pohhui, mulle meeldib, meloodia on hea :D

ulirank

Kell 3. öösel on tore keset metsa traktoriga lageraiet teha . Kõlab nagu idiootsus, aga uskuge mind, see on sitaks lahe. Väike ralli ja päheandmine põllul on boonus. Ülim Laupäev oli, ma olen nii rahul. Sai vähemalt korralikult välja elada ennast, sain nii öelda korraliku resa endale teha ja aega mõelda.

tra ühest asjast ma aru ei saa. Päeval olen sitaks väsinud ja und ei tule. Õhtul oleks aeg magama minna ja loogiliselt peaks läbi olema nagu läti raha, aga ikka, enam pole väsinud ka ja und huinaa tuleb. räige unevõlglane olen ikka, aga vähemalt Teele vanaema lihapirukad on head :D

mainiks ära ka, et Saksamaa tegi täna MM-il väga ilusa mängu Austraalia vastu, 4-0 on tõsiasi, aga tra ma ei saa aru mida see Klose teeb, oleks ta need kindlad ära löönud, oleks seis võinuks olla 7-0 kindlasti.

naeru ka : http://itnurk.com/urod/12703/

. . .

Ei ole tähtis see, kui valusalt sa kukud
vaid tähtis on see - kui sa oled rajal, siis sa oled jälle võitja :)

Vot selline olukord on hetkel. Ei ole mingi emo, ei kahetse midagi, ei igatse taga, aga lihtsalt on kahju. Kõik mis sa endale pika mänguga kätte mängid ja siis kõik kaob ja on täiesti 0. Vahe on vaid selles, et ennem sa teadnud ja nüüd tead mis tunne see on. Ma saan ka sellest aru, et vahel on vaja vaid õigeid sõnu, et kõik oleks normis jälle, aga siiski on targem just let go. See on omale parem, sa ei arva enam midagi ja see ei häiri sind enam ja lõpuks kõik laabub :)

lampi

Vana lugu, uus esitaja ja täiesti õnnestunud, viimasel ajal põhilugusi mul :



ja lugu mis ei aegu :

tõntõn

Miaaaah , ütleb (18:46):
*Tihti ütleme “Ei armasta”, aga hinges jooksevad meil pisarad. Tihti ütleme “Vihkan”, kuid ainult selleks, et ise usuksime seda. Tihti ütleme “Hüvasti”, kuid samas lootes teda veel kord näha. Tihti ütleme “Mine ära”, selleks, et inimene ei näeks me pisaraid. Tihti ütleme “Mitte kunagi”, kui teame, et seda juhtub veel. Tihti ütleme “Olen sust üle saanud”, kui kardame tunnistada oma tundeid. Me ütleme “Olen sind unustanud”, kui mõtted inimesest on alati. Me ütleme “Kustutasin ta nr. ära”, kui mäletame seda peast. Vahest ei saa öelda “Armastan”, sest kardame vastust. Me palume, et meid jäetakse üksi, kuigi tegelikult vajame kellegi tuge. Me loodame, kuigi pole eriti mingeid võimalusi. Me ootame, kuigi teame, et meid on juba unustatud. Me unistame teades, et seda mitte kunagi ei juhtu.


ma sain praegu nii targaks, et mul ei ole enam kooli küll vaja. Kõik eluks vajalik tarkus ühe lõiguga omandatud :D

SUVI !

Oi jaah. Ma olen oma blogi päris unarusse jätnud. Ma pidevalt mõtlen, et kirjutan siia midagi, aga siis läheb meelest ära või pole piisavalt tahtmist. Laisk nagu ma olen, aga pohhui, mulle see meeldib, that's me.
Aga mul on tõesti olnud siiski väga hull 3 nädalat või siis vist juba kuu, ei mäletagi enam , kellaajad ja kuupäevad nii sassis, vähemalt tean seda, et Suvi peaks varsti hakkama :D
Kindlasti mõtlete, et siit tuleb nüüd mingi räme tekst ja lahtiseletamine mis ma viimasel ajal teinud olnud, aga tõesti ma ei viitsi. Party hard ja tripp võtaks selle kõige paremini kokku, mõnus eelmäng suvele, hellyea.
Ma mäletan alles seda, kui ma esimene September kooli läksin ja hakkasin päevi lugema vaheajani ja nüüd see praktiliselt käes. Praktika sai ka täna läbi, ma olin vist esimesena inimene oma kursuselt, kes vaheajale sai, kui ma ei eksi. Aga see selleks, mul lihtsalt joppas praktikakohaga kui ma nii võin õelda. Tööd sai tehtud ja nalja sai ka, see oli boonus. Tartu Ülikooli Kliinikumi Informaatikateenistuse Infraosakond siiski , tervitaks spetsialist Toomast :)

Ma hakkasin ükspäev mõtlema, et huvitav mitu sääske ma olen sellel suvel ära tapnud ja ausalt ma ei mõelnud välja ka seda, mitmekohaline arv see võiks kõike, tra nad on ikka väikesed värdjas, lendavad tüütused noooo. Nahhui neid nii palju vaja on, mina aru ei saa ja ei hakka saama.

ja naistest ma ka siiamaani aru ei saa, täiesti ulme ikka.

Aga igatahes mul rohkem tarka vist kirjutada ei olegi, kui midagi tule, siis annan teada, luban blogi ka aktiivsemalt käsile võtta.
Aga teile :

Ära moluta kodus, aja alla nüüd kark, oled kole või, oled loll või siis tark, SUVI TEGUSID NÕUAB, muidu jumbuks sa jääd, tule laula ja mölla, naudi kõike mis hääää

Ilusat suve algust sõbrad ja seltsimehed












This ain't nothing but a summer jam
We're gonna party as much as we can