Chillout squad

When it was good
No we didn't have a cent to our name
When it was good
We were happy in the pouring rain
I wish it would, would be that good
When we were sitting on top of the world

Nüüd te raudselt arvata, et siit tuleb mingi hala ja elukirumine, aga vot võta näpust, ei tulegi. Mulle lihtsalt meeldib see Flipsyde'i lugu ning ma proovin oma Laupäeva lõunapoolikut kuidagi sisustada.
Sellest nädalast nii palju, et ma olen tubli koolipoiss ja bla bla bla nii edasi. Mitte midagi huvitavat, kõik on tavaline. Aa esmaspäeval visati ühest tunnist välja, aga see on juba teine jutt. Nüüdseks kõik lahenenud ja ma olen sellest erimeelsusest omad järeldused teinud.
Tartus sadas esimene pask alla(loe esimene lumi), tuli korra, sulas ja kiletas teed. Väike värdjas no. Vaesed autojuhid kellel talvekaid veel alla pole, ma soovitaks küll panna. Eile tegime väikese eksperimendi ja see näitas, et suvekad või talvepuhkusele saata. Talvekad alla ja siis pole muud autojuhid kui kalla ja talla.
Ma siin korra mõtlesin, et kas mul blogil üldse lugejaid on ka. Tihtipeale ma arvan, et ma kirjutan seda iseedale, mis on samas ka lahe, saab hiljem aastate pärast lugeda ja nostalgitseda. Kui keegi viitsib teada anda, siis oleks tore kui kirjutaks kommentaari, et ta loeb seda paska mida ma kirjutan.
Tuli talv ja tulid tuisud, Jänes ostis uued uisud, sõitis päev sõitis kaks, vaatas peeglist ikka paks. Sellise tundmatu autori luuletusega ma juhataks sisse aastaja mis saabuma hakkab, nimelt Talv.
Ühest küljest ma ootan seda, väike lumi ei tee paha, aga teisest küljest ma ei viitsi seda külmust taluda, kui siia Siber saabub. Kuigi eestlane on tubli rahvas, talub igasugu paska mis riik talle keerab, siis järeldan ma sellest, et selle külmataluvusega peab ka tubli olema. Väikesed soojal maal elavad neegripoisid viksaksid meie talves kohe pildi kotti, kui nad lennukipealt saabuksid. Aga see selleks, see ei olnud muidu rassistlik mõnitus ega midagi, niiet inimkaitsjad rilääx.
Talv on samas teistest aastaaegadest hullult erinev, mul tekitab see küll hoopis teise tunde, ma ei tea miks see on, aga see on nii. Ma ei tea siiani ka seda, kas see tunne on hea või halb. Kui kunagi teada saan, annan teada.
Kui ma 1.Septmeber 2008 oma uude klassi sisse astusin oli meid 36, nüüd 2 ja natuke peale aastat hiljem on meid 12, masendav, aga samas on meil just sellel aastal nii palju nalja saama hakanud, et lausa halb hakkab.

Ma lisasin postile ühe hullult hea laulu, mille sõnum on sitaks selge ja õige. Kuulake see lõpuni, sest see ei ole tegelt ka mingi emolugu.

Cya,