Elu on habras

Kas teie kardate surma ?
Olen aus, mina kardan. Alati kui keegi kuskil lähedalt või tutvusringkonnast kaob, mõtlen mina - elu on habras, üks päev sa oled, teine päev sind enam ei ole. Igast päevast tuleb võtta maksimumi, elada täiel rinnal, sest eluraamatul ei ole kordustrükki !
Kõige tähtsamad inimesed siin maailmas on alatiseks perekond ja sõbrad. Inimesed, hoolige ja kaitsege neid, sest kunagi ei või sa teada, kas sa neid enam näed. Üks hetk ta on ja teine hetk teda pole, sa ei kuule ta häält, sa ei näe teda enam, mitte kunagi.
Palju on sellised hetki, kus ma mõtlen, et elu on ebaõiglane. Lahkuvad inimesed, kes ei ole seda väärt, kellel on jäänud palju tegematta, kellel oli ootamas ees väga suur ja edukas tulevik ning tihtipeale hoitakse inimesi, kes ei ole seda väärt, kas on ise kellegi eluküünla kustutanud või lihtsalt tiksuvad oma elu lõpu poole, neil ei ole mingit sihti ega tahet. Ebaõiglane, aga see on elu.

Puhka rahus Hans Kristjan Rodima (W)