Olen paar päeva järjest juba üht Soome keelset lugu kuulanud, viis on hea, sõnadest aru ei saa, aga need tunduvad head ja laul on ka mõnus. Üldse olen ma viimasel ajal hakanud selliseid lugusi kuulama, mille ma olin juba peaaegu ära unustanud, mõnu minu arust.
Eile oli Eesti Eurolaul. Täiesti mõttetu saade, täiesti mõttetud laulud ja täiesti mõttetu võitja. Ainuke asi mis mulle selle juures meeldis olid saatejuhid, Ott Sepp ja Märt Avandi, täielikult kinovennad. Kui vaadata, mis lood ei pääsenud sinna konkurssile ja mis pääsesid ja said võimaluse osaleda, siis jääb suu ikka lahti küll. Nt: Koit Tooma ja Birigti lugu Põgenen, Grete Kleinu Hüüan sind öös jne. Neid lugusi on veel ja need on palju palju palju paremad, kui need mis osalesid. Paratamatult tekib küsimus, kas inimesed kes neid lugusi välja sorteerisid olid kurdid või pimedad.
Ütlen kohe ära, vaevalt eestil mingit võimalust üldse Eurovisioonil on, kuna selle võiduloo esimesed 3.sekundit tekitasid tunde, et lugu on nii PASK, et seda ei kannata teist korda enam kuulatagi.
Go Eesti ! GO !
Pea ka terve päev muud ei tee kui ainult valutab, vastik. Selline tunne nagu mingi väikemees oleks kupli all ja peksaks pead sees. Lendab õhku kohe. Eile öösel mõtlesin, et ohh, laupäev, hommikul magan kaua tahad, aga oh ei, siis kui uni kõige magusam oli hakati helistama. Nüüd olen targem ja lülitan telefoni ööseks välja, proovige siis helistada. Nüüd on selline uni, et luugid vajuvad lihtsalt varsti ise kinni
Täna veendusin jälle, et naised ja tehnika ei sobi kokku. Neile loeb ainult värv ja välimus üldiselt, suva milline ta muidu on, naljakas.
Ma käin nüüd korra väljas ära ja siis magama.
Cya ja Head ööd !
0 comments:
Post a Comment